Viimaseks ülesandeks oli koostada partnerhinnang kahele, kursusekaaslaste poolt läbiviidud aktiivõppetunnile. Esimeks sattus loosi tahtel Janeki ja Janne tund QR-koodisest. Teiseks valisime Raido ja Svetlana arvuti komponentide ja lisaseadmete tunni.
Mõlemad hinnangud koostasime Dairiga koos ja ühiselt. Arvasime, et nii saame põhjalikuma tulemuse.
1. partnerhinnang, Janeki ja Janne tund.
2. partnerhinnang, Raido ja Svetlana tund.
Sunday 11 January 2015
Saturday 6 December 2014
Tunni kokkuvõte ja analüüs
ÜL
Kirjeldage ja analüüsige enda poolt läbiviidud aktiivõppe-tundi, selle ettevalmistusel ja läbiviimisel kogetud emotsioone, ideid, õnnestumisi, ebaõnnestumisi, õppevara, õpikeskkonda, õpitegevusi, õpilaste motivatsiooni, õpitulemusi jm. Seejuures on oluline minna oma refleksiooniga vähemalt 3-4 tasemeni (vt üle-eelmist kodutööd) ja kasutada magistriõpingute käigus tutvustatud teoreetiliste raamistike ja mõistetega (nt Bloomi taksonoomia, Merrilli õppedisaini mudel, kujundav hindamine vms).
Planeerisime Dairiga aktiivõppe tunni teemal "Veebilehe loomine keskkonnas Weebly". Tunni viis Dairi läbi Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkoolis, kus ta töötab. Tunni kokkuvõtte ja analüüsi koostasime koos. Kokkuvõte ja analüüs tekkis läbi ühise arutelu, mõtete avaldamise ja üksteise täiendamise. Kokkuvõtet ja analüüsi saab lugeda lingi alt.
Kirjeldage ja analüüsige enda poolt läbiviidud aktiivõppe-tundi, selle ettevalmistusel ja läbiviimisel kogetud emotsioone, ideid, õnnestumisi, ebaõnnestumisi, õppevara, õpikeskkonda, õpitegevusi, õpilaste motivatsiooni, õpitulemusi jm. Seejuures on oluline minna oma refleksiooniga vähemalt 3-4 tasemeni (vt üle-eelmist kodutööd) ja kasutada magistriõpingute käigus tutvustatud teoreetiliste raamistike ja mõistetega (nt Bloomi taksonoomia, Merrilli õppedisaini mudel, kujundav hindamine vms).
Planeerisime Dairiga aktiivõppe tunni teemal "Veebilehe loomine keskkonnas Weebly". Tunni viis Dairi läbi Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkoolis, kus ta töötab. Tunni kokkuvõtte ja analüüsi koostasime koos. Kokkuvõte ja analüüs tekkis läbi ühise arutelu, mõtete avaldamise ja üksteise täiendamise. Kokkuvõtet ja analüüsi saab lugeda lingi alt.
Tuesday 18 November 2014
Kahe tunni võrdlus
ÜL
Leia internetist kirjeldused kahe informaatikatunni kohta, kus on kasutatud uurimusliku, avastusliku, probleemipõhise või mängupõhise õppe lähenemist. Analüüsi võrdlevalt mõlema tunni eesmärke, ülesehitust, õpetaja ja õpilase rolli, õpitegevusi, õppevara, tagasisidet jms.
Koostasin analüüsi tabelina, mis on leitav lingi alt.
Leia internetist kirjeldused kahe informaatikatunni kohta, kus on kasutatud uurimusliku, avastusliku, probleemipõhise või mängupõhise õppe lähenemist. Analüüsi võrdlevalt mõlema tunni eesmärke, ülesehitust, õpetaja ja õpilase rolli, õpitegevusi, õppevara, tagasisidet jms.
Koostasin analüüsi tabelina, mis on leitav lingi alt.
Friday 7 November 2014
Reflektsiooni hindamine
ÜL
Loe artiklit "Õpetajakoolituse üliõpilaste reflektsioonioskuse arendamine ja toetamine" lk 4-6 ja hinda oma blogis tehtud postituste reflektsiooni sügavust artiklis esitatud Tabelile 1 vastavalt. Põhjenda oma hinnangut ja sõnasta ettepanekud, kuidas oleks saanud rohkem sügavuti oma reflektsioonides minna ja kuivõrd oleks sellest õppimisel abi olnud.
Mis on reflektsioon?
Reflektsioon on õppimisega seotud protsess, mille raames analüüsitakse ja hinnatakse oma kogemusi ning sellest lähtuvalt toimub uute teadmiste kujunemine ja kogemusest õppimine. Reflektsioon on aktiivne protsess, mille raames vaadatakse üle, analüüsitakse ja hinnatakse kogemust ning tuginedes eelnevalt omandatud kogemustele töötatakse välja tegevusplaan tulevikuks (Eisenschmidt, jt. 2009).
Üks tuntumaid reflektsiooni mudeleid on sibula mudel (Onion model of reflection). Täienduskoolituskursuse "Õpetaja professionaalne areng digiajastul" raames olen selle mudeli alusel varem reflektsiooni oma blogis kirjutanud. Mäletan, et tol korral oli reflektsiooni kirjutamine raske, ka siis kui selle ülesehitus ja nõuded olid ette antud. Mäletan ka, et pidin oma reflektsiooni pärast selle esitamist täiendama, sest see ei olnud kirjutatud piisava põhjalikkusega.
Lisaks erinevatele reflektsiooni mudelitele eristatakse ka reflektsiooni erinevaid tasemeid:
Loe artiklit "Õpetajakoolituse üliõpilaste reflektsioonioskuse arendamine ja toetamine" lk 4-6 ja hinda oma blogis tehtud postituste reflektsiooni sügavust artiklis esitatud Tabelile 1 vastavalt. Põhjenda oma hinnangut ja sõnasta ettepanekud, kuidas oleks saanud rohkem sügavuti oma reflektsioonides minna ja kuivõrd oleks sellest õppimisel abi olnud.
Mis on reflektsioon?
Reflektsioon on õppimisega seotud protsess, mille raames analüüsitakse ja hinnatakse oma kogemusi ning sellest lähtuvalt toimub uute teadmiste kujunemine ja kogemusest õppimine. Reflektsioon on aktiivne protsess, mille raames vaadatakse üle, analüüsitakse ja hinnatakse kogemust ning tuginedes eelnevalt omandatud kogemustele töötatakse välja tegevusplaan tulevikuks (Eisenschmidt, jt. 2009).
Üks tuntumaid reflektsiooni mudeleid on sibula mudel (Onion model of reflection). Täienduskoolituskursuse "Õpetaja professionaalne areng digiajastul" raames olen selle mudeli alusel varem reflektsiooni oma blogis kirjutanud. Mäletan, et tol korral oli reflektsiooni kirjutamine raske, ka siis kui selle ülesehitus ja nõuded olid ette antud. Mäletan ka, et pidin oma reflektsiooni pärast selle esitamist täiendama, sest see ei olnud kirjutatud piisava põhjalikkusega.
Lisaks erinevatele reflektsiooni mudelitele eristatakse ka reflektsiooni erinevaid tasemeid:
- Kirjeldav reflektsioon - sündmuste reflektiivne kirjeldus, otsitakse põhjuseid kuid need esitatakse kirjeldusena.
- Dialoogiline reflekstioon - astutakse sündmustest eemale ja uuritakse või mõtiskletakse sündmuste põhjuste üle, tuuakse välja teisi vaatenurki, analüüsitakse ja ollakse kriitiline.
- Kriitiline reflektsioon - sündmuste põhjuste uurimine laiemas sotsiaalses, eetilises moraalses ja ajaloolises kontekstis.
Tabel 1. Reflektsiooni tüübid ja tunnusjooned.
Hindan oma postitusi eelpool väljatoodud tabeli alusel.
Õpilepingu postitus on üles ehitatud vastavalt õpilepingu kontseptsioonile. See sisaldab järgmisi osi: teemad ja ootused kursusele, kasutatavad vahendid, strateegiad ja hindamine. Tegemist on eelkõige kirjeldava postitusega. Samuti sisaldab postitus isiklikke aspekte (nt minu isiklikud ootused kursusele, vahendid, mida kavatsen õppimise käigus kasutada jms). Strateegia osa kirjutamisel lähtusin eelnevatest kogemustest, samuti planeerisin tegevused õppimiseks. Vaatamata planeeringutele ei paiguta ma seda postitust kriitilise reflektsiooni tasemele, sest puudub kogetu üldistus ning pole võetud kindlaid seisukohti. Samas üldistusi saan teha alles pärast õppe lõppu, kui saan hinnata püstitatud eesmärkide saavutatust.
Kuue mõttemütsi postitus on pigem praktiline reflektsioon. Oma postituses olen kirjeldanud eelnevat kokkupuudet käsitletava meetodiga. Samuti sisaldab postitus meetodi kirjeldust ning pakub välja mõtteid kuue mõttemütsi metoodika kasutamise kohta informaatika tunnis. Postitusest puudub mõtete avaldamine õpitu üldistamisest ja reaalsest rakendamisest. Puuduvad järeldused ja kindlad isiklikud seisukohad meetodi kohta.
Ettepanekud
Kuue mõttemütsi postituses oleksin saanud minna kriitilise reflektsioonitüübi tasemele, kui oleksin pärast meetodiga tutvumist seda ise oma õppetunnis kasutanud. Seejärel oleksin saanud kujundada oma arvamuse, teha järeldusi ja planeerida järgmisi tegevusi. Kindlasti oleks praktiline läbitegemine võimaldanud enam kuue mõttemütsi metoodikat mõista.
Sügavamaks reflekteerimiseks tuleb õpitut kasutada, kogeda. See aitab oluliselt enam kaasa ka õpitu kinnistumisele, isiklike seisukohtade tekkimisele ja teadmiste transformatsioonile.
Samuti peaksin hea ja põhjaliku reflektsiooni kirjutamisel enam lähtuma reflektsiooni tüüpidest ja tunnustest; vaatama tagasi, seostama õpitut varem kogetuga ning avaldama tekkinud arvamusti.
Kasutatud materjalid
Eisenschmidt, E. jt. (2009). Õpetajakoolituse üliõpilaste reflektsioonioskuse arendamine ja toetamine. Tugimaterjal.
"Sibula" mudel reflektsiooni tasemete iseloomustamiseks. Tuleviku õpetaja koolitusprogramm. Vaadatud aadressil: http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/
Õpetaja professionaalne areng digiajastul. Tuleviku õpetaja koolitusprogramm. Vaadatud aadressil: http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-v/
Õpilepingu postitus on üles ehitatud vastavalt õpilepingu kontseptsioonile. See sisaldab järgmisi osi: teemad ja ootused kursusele, kasutatavad vahendid, strateegiad ja hindamine. Tegemist on eelkõige kirjeldava postitusega. Samuti sisaldab postitus isiklikke aspekte (nt minu isiklikud ootused kursusele, vahendid, mida kavatsen õppimise käigus kasutada jms). Strateegia osa kirjutamisel lähtusin eelnevatest kogemustest, samuti planeerisin tegevused õppimiseks. Vaatamata planeeringutele ei paiguta ma seda postitust kriitilise reflektsiooni tasemele, sest puudub kogetu üldistus ning pole võetud kindlaid seisukohti. Samas üldistusi saan teha alles pärast õppe lõppu, kui saan hinnata püstitatud eesmärkide saavutatust.
Kuue mõttemütsi postitus on pigem praktiline reflektsioon. Oma postituses olen kirjeldanud eelnevat kokkupuudet käsitletava meetodiga. Samuti sisaldab postitus meetodi kirjeldust ning pakub välja mõtteid kuue mõttemütsi metoodika kasutamise kohta informaatika tunnis. Postitusest puudub mõtete avaldamine õpitu üldistamisest ja reaalsest rakendamisest. Puuduvad järeldused ja kindlad isiklikud seisukohad meetodi kohta.
Ettepanekud
Kuue mõttemütsi postituses oleksin saanud minna kriitilise reflektsioonitüübi tasemele, kui oleksin pärast meetodiga tutvumist seda ise oma õppetunnis kasutanud. Seejärel oleksin saanud kujundada oma arvamuse, teha järeldusi ja planeerida järgmisi tegevusi. Kindlasti oleks praktiline läbitegemine võimaldanud enam kuue mõttemütsi metoodikat mõista.
Sügavamaks reflekteerimiseks tuleb õpitut kasutada, kogeda. See aitab oluliselt enam kaasa ka õpitu kinnistumisele, isiklike seisukohtade tekkimisele ja teadmiste transformatsioonile.
Samuti peaksin hea ja põhjaliku reflektsiooni kirjutamisel enam lähtuma reflektsiooni tüüpidest ja tunnustest; vaatama tagasi, seostama õpitut varem kogetuga ning avaldama tekkinud arvamusti.
Kasutatud materjalid
Eisenschmidt, E. jt. (2009). Õpetajakoolituse üliõpilaste reflektsioonioskuse arendamine ja toetamine. Tugimaterjal.
"Sibula" mudel reflektsiooni tasemete iseloomustamiseks. Tuleviku õpetaja koolitusprogramm. Vaadatud aadressil: http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/
Õpetaja professionaalne areng digiajastul. Tuleviku õpetaja koolitusprogramm. Vaadatud aadressil: http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-v/
Monday 20 October 2014
Aktiivõppe tunnikava
Koostöös Dairi Pärnaga valmis õppetunni "Veebilehe koostamine keskkonnas Weebly" kava. Õppetund viiakse läbi 18. novembril ja on mõeldud Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli 11. klassile. Antud tunnikava on kasutatav ka põhikoolis.
Thursday 9 October 2014
Kuus mõttemütsi ja selle rakendamise võimalused informaatikatunnis
Eellugu...
Kuue mõttemütsi metoodika on mulle tuttav läbi ühe täienduskoolituskursuse, kus rühmatöös just seda metoodikat kasutati. Õppejõud jagas rühmadele eri värvi (valge, roheline, must, punane ja kollane) mütsid ning palus etteantud teemat arutada lähtuvalt mütsi värvist. Eelnevalt selgitati värvide tagamaid. Rühmatööle järgnes ühine arutelu, mida juhtis õppejõud, kandes sinist mütsi. Nii avati ühe probleemi või teema erinevad vaatepunktid.
Mis on kuue mõttemütsi metoodika? Mida värvid tähendavad?
Edward de Bono, Malta õpetlane, võttis esmakordselt kasutusele kuue mõttemütsi (Six Thinking Hats) meetodi. Selles kasutatakse kuut erinevat värvi: valge, must, kollane, roheline, punane ja sinine. Iga värvi taga on kindlaks määratud mõttemall või seisukoht.
Valge - esindab neutraalsust. Arvestatakse kogu infoga, kõikide faktidega. Kritiseerimist ei toimu.
Must - esindab kriitilisust. Viidatakse nõrkustele ja probleemidele.
Punane - esindab emotsionaalsust. Võimaldab avaldada tundeid, emotsioone ja arvamust vastates küsimusele: "Kas meeldib või mitte?".
Kollane - esindab optimismi ja kasulikkuse väljatoomist. Võimaldab ka negatiivse teema puhul leida selles väärtusi ja positiivseid külgi.
Roheline - esindab loovust ja alternatiivsust. Võimaldab pakkuda uusi ideid ja teha ettepanekuid muudatusteks.
Sinine - esindab erapooletust ja kontrolli. Võimaldab diskussioonist taanduda ning kontsentreerub pigem arutelule kui protsessile. Planeerib tegevused, suunab ühist arutelu ja teeb kokkuvõtteid.
Joonis 1. Kuus mõttemütsi (Blendspace).
Kuue mõttemütsi kasutamine informaatikatunnis
Arvan, et kuue mõttemütsi metoodikat saab informaatikatunnis kasutada nt arutelude, analüüside läbiviimisel.
Valge mõttemüts
ÜL 1. Tekstidokumentide koostamine ja tekstide vormistamine. Tutvustatakse erinevate tekstifailide koostamise võimalusi (sh pileveteenused, Google Drive, Office 365 vms). Ülesandena panevad õpilased kirja kõik võimalused erinevate (käsitletavate) programmide ja pilveteenuste kohta. Kogutud info koondatakse ühte tesktifaili nt võrdlustabelina, st samaaegselt õpitakse reaalset kasutust.
Punane mõttemüts
ÜL 2. Eelnevalt tekstidokumentide koostamise ja tekstide vormistamise kohta leitud info kohta arvamuse avaldamine. Mis meeldib, mis mitte? Arvamusi põhjendada pole tarvis. Kogutud infost võib koostada nt kaks tulpa - "meeldib" tulp, "ei meeldi" tulp.
Roheline mõttemüts
ÜL 3. Alternatiivide leidmine käsitletud tekstidokumentide koostamise ja vormistamise võimalustele. Töö võib esitada nt loeteluna.
Kuue mõttemütsi metoodikat saab veel kasutada nt mõiste- ja ideekaartide koostamisel, samuti ajurünnakus.
Kasutatud materjalid:
Blendspace. Edward De Bono's Thinking Hats. Homepage: https://www.blendspace.com/lessons/YZf0IOtiV5Gc7Q/edward-de-b-ono-s-thinking-hats
Kuus mõttemütsi. http://en.calameo.com/read/00062798321a83bbcb005
Laanpere, M. (2008). Kuue mõttemütsi meetod. Õpiobjekt. Tallinna Ülikool. http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/index.html
Mindwerx International. Edward de Bono's Six Thinking Hats. Homepage: http://www.mindwerx.com/edward-de-bono-s-six-thinking-hats®
Pankhurst A. (2011). 6 Little Hats. Blogpost. http://amypankhurst.wordpress.com/2011/06/06/6-little-hats/
Kuue mõttemütsi metoodika on mulle tuttav läbi ühe täienduskoolituskursuse, kus rühmatöös just seda metoodikat kasutati. Õppejõud jagas rühmadele eri värvi (valge, roheline, must, punane ja kollane) mütsid ning palus etteantud teemat arutada lähtuvalt mütsi värvist. Eelnevalt selgitati värvide tagamaid. Rühmatööle järgnes ühine arutelu, mida juhtis õppejõud, kandes sinist mütsi. Nii avati ühe probleemi või teema erinevad vaatepunktid.
Mis on kuue mõttemütsi metoodika? Mida värvid tähendavad?
Edward de Bono, Malta õpetlane, võttis esmakordselt kasutusele kuue mõttemütsi (Six Thinking Hats) meetodi. Selles kasutatakse kuut erinevat värvi: valge, must, kollane, roheline, punane ja sinine. Iga värvi taga on kindlaks määratud mõttemall või seisukoht.
Valge - esindab neutraalsust. Arvestatakse kogu infoga, kõikide faktidega. Kritiseerimist ei toimu.
Must - esindab kriitilisust. Viidatakse nõrkustele ja probleemidele.
Punane - esindab emotsionaalsust. Võimaldab avaldada tundeid, emotsioone ja arvamust vastates küsimusele: "Kas meeldib või mitte?".
Kollane - esindab optimismi ja kasulikkuse väljatoomist. Võimaldab ka negatiivse teema puhul leida selles väärtusi ja positiivseid külgi.
Roheline - esindab loovust ja alternatiivsust. Võimaldab pakkuda uusi ideid ja teha ettepanekuid muudatusteks.
Sinine - esindab erapooletust ja kontrolli. Võimaldab diskussioonist taanduda ning kontsentreerub pigem arutelule kui protsessile. Planeerib tegevused, suunab ühist arutelu ja teeb kokkuvõtteid.
Joonis 1. Kuus mõttemütsi (Blendspace).
Kuue mõttemütsi kasutamine informaatikatunnis
Arvan, et kuue mõttemütsi metoodikat saab informaatikatunnis kasutada nt arutelude, analüüside läbiviimisel.
Valge mõttemüts
ÜL 1. Tekstidokumentide koostamine ja tekstide vormistamine. Tutvustatakse erinevate tekstifailide koostamise võimalusi (sh pileveteenused, Google Drive, Office 365 vms). Ülesandena panevad õpilased kirja kõik võimalused erinevate (käsitletavate) programmide ja pilveteenuste kohta. Kogutud info koondatakse ühte tesktifaili nt võrdlustabelina, st samaaegselt õpitakse reaalset kasutust.
Punane mõttemüts
ÜL 2. Eelnevalt tekstidokumentide koostamise ja tekstide vormistamise kohta leitud info kohta arvamuse avaldamine. Mis meeldib, mis mitte? Arvamusi põhjendada pole tarvis. Kogutud infost võib koostada nt kaks tulpa - "meeldib" tulp, "ei meeldi" tulp.
Roheline mõttemüts
ÜL 3. Alternatiivide leidmine käsitletud tekstidokumentide koostamise ja vormistamise võimalustele. Töö võib esitada nt loeteluna.
Kuue mõttemütsi metoodikat saab veel kasutada nt mõiste- ja ideekaartide koostamisel, samuti ajurünnakus.
Kasutatud materjalid:
Blendspace. Edward De Bono's Thinking Hats. Homepage: https://www.blendspace.com/lessons/YZf0IOtiV5Gc7Q/edward-de-b-ono-s-thinking-hats
Kuus mõttemütsi. http://en.calameo.com/read/00062798321a83bbcb005
Mindwerx International. Edward de Bono's Six Thinking Hats. Homepage: http://www.mindwerx.com/edward-de-bono-s-six-thinking-hats®
Pankhurst A. (2011). 6 Little Hats. Blogpost. http://amypankhurst.wordpress.com/2011/06/06/6-little-hats/
Saturday 27 September 2014
Õpileping
Huvipakkuvad teemad ja ootused kursusele:
Õpin haridustehnoloogia õppekaval kuid otsustasin läbida aktiivõppemeetodite kursuse. Mulle pakuvad huvi aktiivõppemeetodid ja nende kasutamine õppetöös. Kursuse programmi kohaselt saan õppe käigus ise mitmeid meetodeid katsetada, mis võimaldab mul mõista nende kasutamise võimalusi ja rakendada oma töös. Töötan kutsekoolis ja päris suure hulga õppijatest moodustavad täiskasvanud õppijaid. Soovin teada, kuidas aktiveerida täiskasvanud õppijat, kes on oma varasema õpikogemuse põhjal harjunud loenguid kuulama. Samuti pakub huvi hindamine aktiivõppe tingimustes.
Vahendid:
Õppimisel plaanin tehnilistest vahenditest kasutada eelkõige sülearvutit, aga ka tahvelarvutit. Õppematerjalidena kasutan õppejõu poolt koostatud ja soovitatud materjale, konspekte, artikleid jms. Vajadusel otsin ise materjale juurde (nt videod, artiklid, juhised jms).
Strateegia:
Suurimaks probleemiks võib saada aeg. Püüan vältida nn tule kustutamist. Selle vältimiseks töötan regulaarselt, mis võimaldab kodutööd ja muud ülesanded sooritada, esitada õigeaegselt. Kodutööd jms teen etteantud nõuetele vastavalt. Õppimiseks töötan läbi kohustuslikud ja soovituslikud õppematerjalid, vajadusel otsin ise materjale juurde. Osalen aktiivselt rühmatöös ja tutvun kursusekaaslaste esitustega.
Hindamine:
Eesmärgi olen saavutanud kui rakendan kursusel õpitut oma igapäevases õpetajatöös.
Õpin haridustehnoloogia õppekaval kuid otsustasin läbida aktiivõppemeetodite kursuse. Mulle pakuvad huvi aktiivõppemeetodid ja nende kasutamine õppetöös. Kursuse programmi kohaselt saan õppe käigus ise mitmeid meetodeid katsetada, mis võimaldab mul mõista nende kasutamise võimalusi ja rakendada oma töös. Töötan kutsekoolis ja päris suure hulga õppijatest moodustavad täiskasvanud õppijaid. Soovin teada, kuidas aktiveerida täiskasvanud õppijat, kes on oma varasema õpikogemuse põhjal harjunud loenguid kuulama. Samuti pakub huvi hindamine aktiivõppe tingimustes.
Vahendid:
Õppimisel plaanin tehnilistest vahenditest kasutada eelkõige sülearvutit, aga ka tahvelarvutit. Õppematerjalidena kasutan õppejõu poolt koostatud ja soovitatud materjale, konspekte, artikleid jms. Vajadusel otsin ise materjale juurde (nt videod, artiklid, juhised jms).
Strateegia:
Suurimaks probleemiks võib saada aeg. Püüan vältida nn tule kustutamist. Selle vältimiseks töötan regulaarselt, mis võimaldab kodutööd ja muud ülesanded sooritada, esitada õigeaegselt. Kodutööd jms teen etteantud nõuetele vastavalt. Õppimiseks töötan läbi kohustuslikud ja soovituslikud õppematerjalid, vajadusel otsin ise materjale juurde. Osalen aktiivselt rühmatöös ja tutvun kursusekaaslaste esitustega.
Hindamine:
Eesmärgi olen saavutanud kui rakendan kursusel õpitut oma igapäevases õpetajatöös.
Subscribe to:
Posts (Atom)