Loe artiklit "Õpetajakoolituse üliõpilaste reflektsioonioskuse arendamine ja toetamine" lk 4-6 ja hinda oma blogis tehtud postituste reflektsiooni sügavust artiklis esitatud Tabelile 1 vastavalt. Põhjenda oma hinnangut ja sõnasta ettepanekud, kuidas oleks saanud rohkem sügavuti oma reflektsioonides minna ja kuivõrd oleks sellest õppimisel abi olnud.
Mis on reflektsioon?
Reflektsioon on õppimisega seotud protsess, mille raames analüüsitakse ja hinnatakse oma kogemusi ning sellest lähtuvalt toimub uute teadmiste kujunemine ja kogemusest õppimine. Reflektsioon on aktiivne protsess, mille raames vaadatakse üle, analüüsitakse ja hinnatakse kogemust ning tuginedes eelnevalt omandatud kogemustele töötatakse välja tegevusplaan tulevikuks (Eisenschmidt, jt. 2009).
Üks tuntumaid reflektsiooni mudeleid on sibula mudel (Onion model of reflection). Täienduskoolituskursuse "Õpetaja professionaalne areng digiajastul" raames olen selle mudeli alusel varem reflektsiooni oma blogis kirjutanud. Mäletan, et tol korral oli reflektsiooni kirjutamine raske, ka siis kui selle ülesehitus ja nõuded olid ette antud. Mäletan ka, et pidin oma reflektsiooni pärast selle esitamist täiendama, sest see ei olnud kirjutatud piisava põhjalikkusega.
Lisaks erinevatele reflektsiooni mudelitele eristatakse ka reflektsiooni erinevaid tasemeid:
- Kirjeldav reflektsioon - sündmuste reflektiivne kirjeldus, otsitakse põhjuseid kuid need esitatakse kirjeldusena.
- Dialoogiline reflekstioon - astutakse sündmustest eemale ja uuritakse või mõtiskletakse sündmuste põhjuste üle, tuuakse välja teisi vaatenurki, analüüsitakse ja ollakse kriitiline.
- Kriitiline reflektsioon - sündmuste põhjuste uurimine laiemas sotsiaalses, eetilises moraalses ja ajaloolises kontekstis.
Tabel 1. Reflektsiooni tüübid ja tunnusjooned.
Hindan oma postitusi eelpool väljatoodud tabeli alusel.
Õpilepingu postitus on üles ehitatud vastavalt õpilepingu kontseptsioonile. See sisaldab järgmisi osi: teemad ja ootused kursusele, kasutatavad vahendid, strateegiad ja hindamine. Tegemist on eelkõige kirjeldava postitusega. Samuti sisaldab postitus isiklikke aspekte (nt minu isiklikud ootused kursusele, vahendid, mida kavatsen õppimise käigus kasutada jms). Strateegia osa kirjutamisel lähtusin eelnevatest kogemustest, samuti planeerisin tegevused õppimiseks. Vaatamata planeeringutele ei paiguta ma seda postitust kriitilise reflektsiooni tasemele, sest puudub kogetu üldistus ning pole võetud kindlaid seisukohti. Samas üldistusi saan teha alles pärast õppe lõppu, kui saan hinnata püstitatud eesmärkide saavutatust.
Kuue mõttemütsi postitus on pigem praktiline reflektsioon. Oma postituses olen kirjeldanud eelnevat kokkupuudet käsitletava meetodiga. Samuti sisaldab postitus meetodi kirjeldust ning pakub välja mõtteid kuue mõttemütsi metoodika kasutamise kohta informaatika tunnis. Postitusest puudub mõtete avaldamine õpitu üldistamisest ja reaalsest rakendamisest. Puuduvad järeldused ja kindlad isiklikud seisukohad meetodi kohta.
Ettepanekud
Kuue mõttemütsi postituses oleksin saanud minna kriitilise reflektsioonitüübi tasemele, kui oleksin pärast meetodiga tutvumist seda ise oma õppetunnis kasutanud. Seejärel oleksin saanud kujundada oma arvamuse, teha järeldusi ja planeerida järgmisi tegevusi. Kindlasti oleks praktiline läbitegemine võimaldanud enam kuue mõttemütsi metoodikat mõista.
Sügavamaks reflekteerimiseks tuleb õpitut kasutada, kogeda. See aitab oluliselt enam kaasa ka õpitu kinnistumisele, isiklike seisukohtade tekkimisele ja teadmiste transformatsioonile.
Samuti peaksin hea ja põhjaliku reflektsiooni kirjutamisel enam lähtuma reflektsiooni tüüpidest ja tunnustest; vaatama tagasi, seostama õpitut varem kogetuga ning avaldama tekkinud arvamusti.
Kasutatud materjalid
Eisenschmidt, E. jt. (2009). Õpetajakoolituse üliõpilaste reflektsioonioskuse arendamine ja toetamine. Tugimaterjal.
"Sibula" mudel reflektsiooni tasemete iseloomustamiseks. Tuleviku õpetaja koolitusprogramm. Vaadatud aadressil: http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/
Õpetaja professionaalne areng digiajastul. Tuleviku õpetaja koolitusprogramm. Vaadatud aadressil: http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-v/
Õpilepingu postitus on üles ehitatud vastavalt õpilepingu kontseptsioonile. See sisaldab järgmisi osi: teemad ja ootused kursusele, kasutatavad vahendid, strateegiad ja hindamine. Tegemist on eelkõige kirjeldava postitusega. Samuti sisaldab postitus isiklikke aspekte (nt minu isiklikud ootused kursusele, vahendid, mida kavatsen õppimise käigus kasutada jms). Strateegia osa kirjutamisel lähtusin eelnevatest kogemustest, samuti planeerisin tegevused õppimiseks. Vaatamata planeeringutele ei paiguta ma seda postitust kriitilise reflektsiooni tasemele, sest puudub kogetu üldistus ning pole võetud kindlaid seisukohti. Samas üldistusi saan teha alles pärast õppe lõppu, kui saan hinnata püstitatud eesmärkide saavutatust.
Kuue mõttemütsi postitus on pigem praktiline reflektsioon. Oma postituses olen kirjeldanud eelnevat kokkupuudet käsitletava meetodiga. Samuti sisaldab postitus meetodi kirjeldust ning pakub välja mõtteid kuue mõttemütsi metoodika kasutamise kohta informaatika tunnis. Postitusest puudub mõtete avaldamine õpitu üldistamisest ja reaalsest rakendamisest. Puuduvad järeldused ja kindlad isiklikud seisukohad meetodi kohta.
Ettepanekud
Kuue mõttemütsi postituses oleksin saanud minna kriitilise reflektsioonitüübi tasemele, kui oleksin pärast meetodiga tutvumist seda ise oma õppetunnis kasutanud. Seejärel oleksin saanud kujundada oma arvamuse, teha järeldusi ja planeerida järgmisi tegevusi. Kindlasti oleks praktiline läbitegemine võimaldanud enam kuue mõttemütsi metoodikat mõista.
Sügavamaks reflekteerimiseks tuleb õpitut kasutada, kogeda. See aitab oluliselt enam kaasa ka õpitu kinnistumisele, isiklike seisukohtade tekkimisele ja teadmiste transformatsioonile.
Samuti peaksin hea ja põhjaliku reflektsiooni kirjutamisel enam lähtuma reflektsiooni tüüpidest ja tunnustest; vaatama tagasi, seostama õpitut varem kogetuga ning avaldama tekkinud arvamusti.
Kasutatud materjalid
Eisenschmidt, E. jt. (2009). Õpetajakoolituse üliõpilaste reflektsioonioskuse arendamine ja toetamine. Tugimaterjal.
"Sibula" mudel reflektsiooni tasemete iseloomustamiseks. Tuleviku õpetaja koolitusprogramm. Vaadatud aadressil: http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/
Õpetaja professionaalne areng digiajastul. Tuleviku õpetaja koolitusprogramm. Vaadatud aadressil: http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-v/
No comments:
Post a Comment